Loomad on meie õed ja vennad ning seepärast on väga tähtis, et me teaksime, kuidas nendega harmooniliselt koos elada, kuidas neist lugu pidada, sest nad on olemas teatud põhjusel. Te võite seda isegi näha, et igal looma- ja linnuliigil on siin maailmas oma ülesanne kanda. Mõned, nagu näiteks raisakotkad, toituvad isegi teiste loomade jäänustest. Nad on vajalikud kogu keskkonna ja planeedi tasakaalu jaoks, nad hoolitsevad selle eest, et meie ümbrus oleks puhas.

Kõik on millekski vajalik. Näiteks puud on selleks, et toota planeedi jaoks hapnikku. Kui puid ei oleks, siis me ei saaks elada. Päriselt. Ilma puudeta sureksime ära, sest meil poleks enam hapnikku. Siis saaks ka vesi otsa, sest pole enam puid, mille juured toetavad pinnast ja hoiavad selle niiskena. Nii et kõik siin planeedil, meie kaasaarvatud, on omavahel seotud ja me aitame üksteist, et teha oma elu siin mugavaks ja elamisväärseks.

Seda mõistmata tapame iseennast. Iga kord kui saeme maha puu või hukkame looma, tapame väikese osa iseendast. Kui me peame mingil põhjusel puid saagima, siis peaksime uusi puid asemele istutama. Istutage näiteks ühe saetud puu kohta kolm uut puud. Kuid isegi siis kulub aastaid enne kui puu suureks kasvab. Nii et kui kavatsete puid saagida, siis istutage uusi puid juba ette. Sest kulub kaua aega enne kui puu hakkab täies mahus hapnikku tootma ja saastatud õhku absorbeerima. Suurematel ja vanematel puudel on palju paremad võimalused seda teha võrreldes nooremate puudega, isegi kui nad võivad väljanägemiselt olla sama kõrgused. Samamoodi nagu ka meie, kui oleme täiskasvanumad, siis meil on palju rohkem võimalusi ning me oleme kõiges palju teadlikumad, ka vaimsuses. Meie kasv on sarnane taimede omale.

Loengust“Austades kõike, mis on elus, tagame looduse tasakaalu”
Uudiste Ajakirjast nr 153, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Florida, USA • 16. juuni 2001
(algselt inglise keeles) Video nr 714

Koerad ütlevad igaühele tsau, see on nii armas. Nad teavad, mida keegi vajab. Teades, kes vajab armastust, mõjuvad nad väga ravivalt. Näiteks haiglate, vanurite või haigete lastega kodude jaoks on kasutuses spetsiaalne programm, mille kohaselt tuuakse koeri neid inimesi lohutama-armastama. Igaüks, kelle sülle koer paneb oma käpa või kelle nägu saab üle lakutud, tunneb ennast kohe palju paremini - see inimene tunneb ennast siis armastatuna. Loomad armastavad tingimusteta! Isegi kui nad ei pruugi teid enam kunagi näha, annavad nad ikkagi endast kõik. Koer lakub igaühte, keda ta armastab.

Koerad ja kassid oskavad eriti hästi teisi tajuda ja seepärast nad teavadki minna just nende inimeste juurde, kes abi vajavad. Need koerad, keda haiglatesse ja kodudesse viiakse, on treenitud, et nad poleks liiga üleannetud. Neid viiakse vanurite ja lootusetult haigete laste juurde, et lahutada nende meelt ja teha nende tuju paremaks. See meeldib patsientidele nii väga, et nad muudkui küsivad lisa. Sest koertel on see anne - nad oskavad suhelda armastuse keeles ilma, et peaksid rääkima või midagi tegema. Meie võime aga korrutada terve päeva "ma armastan sind" ja ikkagi mitte keegi ei usu. See tuleb võibolla ka sellest, et me mõtle öeldut tõsiselt.

Kuna koer ei oska rääkida, siis enamus inimesi ei mõista teda. Teinekord me mõista isegi teist inimest, nii et loomulikult meil on koerast väga raske aru saada. Ja sellepärast mõni koeraomanik võib mõne aja möödudes öelda, "see koer ei ole hea" ja viskab selle tänavale. Loomade hoiupaigad on sinna surema jäetud loomi paksult täis. Kui ei leidu kedagi, kes tahaks neid adopteerida, siis neid võidakse nädala aja pärast magama panna.

Inimestel pole püsivust, nad tahavad kõigest, mis neid häirib, lahti saada. Nad ei mõista, et koer on elusolend, kes ilma hoolitsuse ja koolituseta kasvab üle käte. Kui koer närib katki mööbli või midagi muud väärtuslikku, siis saadakse vihaseks. Enamus inimesi isegi ei tea, et ka koer vajab mänguasju. Koerad vajavad samuti seltsi ja aega, et oma peremehega mängida, mitte ainult süüa ja maja valvata. Ka valvekoerad vajavad hellust justnagu iga teine.

Eriti siis kui võtate endale üksiku koera või kassi. Teie olete neile siis kui partner või kui pereliige. Mõnikord nad koguni armuvad teisse või siis kiinduvad väga sügavalt. Nii et kui teie ise oleksite see, kes on partner ja te ei pööra mingit tähelepanu teise emotsionaalsetele vajadustele, siis loomulikult ta muutub vägivaldseks või langeb stressi ja käitub väga valimatult. Ja siis me süüdistame koera, et see on nii halb.

Kuidas koer saakski hea olla, kui ta veedab terve päeva aheldatuna keti otsas kuuma päikese all, suutmata kuhugile varju minna või midagi teha? Keegi ei paku talle seltsi ega armastust, talle antakse vaid süüa. Isegi meie, inimesed, ei ela ainult toidust. Meil on alati nii palju valikuvõimalusi. Me võime teha ükskõik, mida tahame. Meil on nii palju võimalusi, et masendust või üksindustunnet eemale peletada, ent ka siis kurdame, et tunneme ennast nii maha jäetuna jne.

Meil on nii palju valikuid. Me võime siduda ennast nii paljude tegevustega, samas kui koertel see võimalus puudub. Kui seote koera puu külge kinni, mida see siis teeb? Või mis siis saab kui jätate ta terveks pikaks päevaks koju, ise tulete tagasi alles öösel? Ja siis annate talle natuke süüa, silitate teda ja ütlete: "tubli poiss" ja "head ööd". Paljud inimesed, kellel on koer või kass, arvavad, et need on kui mänguasjad. Nad nimetavad neid küll lemmikloomadeks jne, kuid see pole tõsi. Need loomad on fantastilised elusolendid. Neil on nii palju selliseid andeid, mida meil pole. Aga inimesed ei mõista seda ja kohtlevad loomi nii halvasti.

Jumal on Piiblis öelnud: "Ma teen loomadest teile abilised, " see tähendab meile sõbrad. Seepärast me ei tohiks mitte kunagi loomaliha süüa ega neid halvasti kohelda, sest Jumal on loonud nad meile abilisteks. Nad aitavad meid nii mitmel eri moel, nagu näiteks karjakoerad. Kuid te peate neid eelnevalt välja õpetama, kõigepealt peate neile õpetama, kuidas lambakarja valvata jne.

Enamus inimesi õpetab koeri jahil käima, tapma jne - see ei ole hea. Kui inimesed ei hoolitse oma koera eest ja lasevad sellel väljas ringi hulkuda, siis see koer saab endale teistelt koertelt kirbud, metsast või võsast puugid, ja need parasiidid on koerale suureks nuhtluseks. Kuid kuna koer ei räägi ega saa enda eest ise hoolitsetud, siis nad sõltuvalt täiesti oma peremehest. Ja nad on nii truud ja ustavad, et ei lähe mitte kuhugile, isegi siis mitte kui nad vajaksid abi. Nii et kui teil on koer, aga te ei võta midagi ette olukorras, kus seda oleks vaja teha, siis te käitute väga julmalt. Teie käitumine pole siis inimlik.

Kui te ei taha seda koera või kassi, siis oleks parem kui teil neid poleks, ning kui nad teil juba on, siis parem hoolitsege nende eest hästi. See küll nõuab palju tööd ja vaeva, kuid vastutasuks nad kingivad teile igavese armastuse. Nad on valmis oma eluga teie elu nimel maksma, kui vaid olukord seda nõuab.

Kui ma loen lugust loomadest, siis ainus, mida tunnen, on armastus nende vastu. Ma küll armastan kõiki elusolendeid, kuid need lood puudutavad mu südant ja tunnen, et armastan neid loomi veelgi enam. Inimesed, kes loobuvad loomadest, või kes ei tea, kuidas neid õigesti kohelda, nad on lihtsalt ignorantsed. Nad ei tea kui fantastilised olevused koerad tegelikult on. Nende meelest koer on vaid loom. Võibolla sellepärast, et koer on meist väiksem, me vaatame neile ülevalt alla, kuid nii pole õige teha.

Loengust“Märgake loomade imelist loomust”
Uudiste Ajakirjast nr 153, Meister ütleb
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Florida, USA • 16. juuni 2001
(algselt inglise keeles) Video nr 714

Tegelikult see maailma kuulub kõigile, kaasaarvatud loomadele. Seepärast me peame lugu taimetoitlusest. Sest see maailm on loodud tänu selle planeedi kõigi asukate mõttejõule. Me tahtsime seda ja seepärast see on olemas, kaasarvatud loomad. Ent tulles siia maailma me hakkasime seda enda omaks pidama. Igaüks arvas, et see kuulub talle, mispärast hakkasime teisi hävitama - punaseid, musti, kollaseid jne.

Punased tahtsid lahti saada valgetest. Ja valged omakorda mustadest. Ja siis mustad, valged ja kollased said lahti loomadest jne. Ja seega me oleme ära unustanud, et see maailm kuulub meile kõigile, me oleme selle kaasomanikud, mitte ainuomanikud. Seepärast me ei tohiks loomi tappa, ega nende liha süüa ning mõistagi, me ei tohiks üldse mitte kedagi tappa. Ent olgu see siis poliitika, rahvuse armastuse või usu nimel, me ikkagi mõnikod tapame. Ja õigustame oma tapategu kõiksuguste õilsate vabandustega.

Kuid tegelikult me ei tohiks seda teha. Sest kui tapame täna, siis meid ennast tapetakse järgmises elus. Seepärast selles maailmas ongi kogu aeg sõda ja me imestame, miks ometi. Ent selles pole midagi imestada. Me lõikame seda, mida oleme ise külvanud. Isegi Piiblis on kirjas: "Nii nagu külvad, nõnda ka lõikad." Ja mis puudutab neid inimesi meie seast, keda sõjakoledused ega muud konfliktid pole puudutanud, siis see tähendab seda, et te pole seda vägivalla seemet külvanud. Nii et kui elame nõnda, isegi kui me ei harjuta ühtegi meditatsioonimeetodit, isegi kui me ei kummarda Jumalat avalikult, siis me sünnime uuesti turvaliselt ja terve inimesena. Sest me pole külvanud seda kahju toovat, või sõja või vägivalla seemet.

Loengust“Jagage maailma kõigi olenditega”
Uudiste Ajakirjast nr 134, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
San Jose Vegetarian House, California, USA • 30. juuni 1994
(algselt inglise keeles) Video nr 437

K: Paljud inimesed põlgavad ja kuritarvitavad loomi. Nende meelest loomad pole midagi väärt, nad piinavad neid. Mina aga armastan loomi ja ma tahaksin, et te räägiksite sellest, mida loomad väärt on.

M: Jah, sellepärast ma soovitangi kõigile taimetoitlust. Me teeme seda selleks, et avardada oma armastuse haaret üle meie väiksemate vendade ja õdede, kes on meist palju kaitsetumad ja nõrgemad. Jumal on Piiblis öelnud: "Ma olen loonud kõik loomad teile sõbraks ja abilisteks." Ta ei öelnud, et peaksime neid sööma.

K: Kas ma võin olla Jumalaga õnnelik isegi siis kui ma pole taimetoitlane?

M: Te teate vastust isegi. Nii nagu külvad, nõnda ka lõikad. Kui põhjustame ükskõik millisele olendile mis tahes kannatusi, kas otseselt või kaudselt, siis me ei saa mitte kunagi tunda ennast ilma süüta ning seepärast me ei saa olla täiesti õnnelik. Me võime olla siis vaid teatud määral õnnelik.

Loengust“Ahimsa - laiendades armastuse haaret üle loomade”
Uudiste Ajakirjast nr 134, Valitud küsimused ja vastused
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Helsinki, Soome • 30. mai 1999
(algselt inglise keeles) Video nr 663

Hoolimata meie erinevatest usulistest vaadetest me kõik teame, et ka loomadel on hing, sest nad liiguvad ringi omal tahtel. Igal tundval olendil, kes suudab iseseisvalt liikuda on mõistus, mis suunab selle olendi liikumist. See olend loob elu jooksul sidemeid teiste tundvate olenditega, ta õpib ja kogeb ümbritsevat ning arendab oma intelligentsust, mille tulemusel kujuneb välja kiindumus (ingl. k. attachment). Kui selline tundev olend kiindub oma intelligentsusesse ja omandatud kogemustesse, siis ta seob ennast emotsionaalselt eluga ja ühtlasi kardab surma. Tundvate olendite kiindumusest pikema eluea, uute kogemuste, suurenenud aktiivsuse ja võimaluse pärast luua suhteid teiste elusolenditega, täitub nende süda järjest suurema sooviga elada ja hirmuga surra, ja samuti erinevate tunnetega nagu viha, headus ja tänulikkus.

Süües loomaliha astume enesele teadmata selle looma magnetvälja, mida iseloomustab väga tugev soov elada ning sama tugev hirm surma ees. Me takerdume sellesse justnagu siis kui astume liimi sisse ja me jalad kleepuvad kinni ning me ei saa enam liikuda. Kui astuksime liivale, siis oleks okei, see ei kleepu. Kõigel on eri omadused. Kui aga "astume" loomade omaduste peale - nende kiindumusele ellu ja hirmule surma ees, siis see vihast tulvil magnetväli jääb meie hinge külge rippuma, see pidurab meid, avaldab meile survet ja röövib meilt meie vabaduse.

Taimed ei liigu ilma et tuul neid edasi kannaks, nii et neil on vähem kogemusi ja intelligentsust. Selle madalama teadlikuse tasemega on nad vähem seotud. Taimede jaoks pole suremine ja uuesti sündimine nii tõsine asi, sest neil on vähem kogemusi ja seotust selle maailmaga. Kuna loomad liiguvad vabalt ringi, siis neil on ka palju suurem kokkupuude ümbruskonnaga ja rohkem läbielamisi. Näiteks koer võib jooksuajal ringi joosta otsides kaaslast mitu päeva, mõeldes: "Vau. See koer on isegi ilusam kui eelmine!" (Meister ja kuulajad naeravad) Just nõnda kujunebki välja kiindumus, mispärast loomad armastavad elu. Sellises olukorras kõik loomad armastavad elu ning kardavad surma. Kuid taimede puhul see pole nii, sest neil on liiga vähe kogemusi, mille külge klammerduda. Nii et kui sööme taimse päritoluga toitu, siis selle magnetväli ei mõjuta meid.

Seega me ei saa öelda justkui loomad ja taimed oleksid sarnased. Kui see oleks nii, siis võiksime sama hästi öelda, et närimiskumm, liiv ja kivid on üks ja see sama, ent see pole ju nii. Liiv ja kivid ei jää erinevalt närimiskummist meie talla alla kinni. Kõigel on eri omadused, mispärast me ei saa öelda, et loomad ja taimed oleksid sama. Need on täiesti erinevad. (Applaus) Kui neid hoolikalt jälgime, siis võime seda isegi mõista. Asi pole selles, et Meister Ching Hai või Bodhisattvas ütlesid nii ja seepärast usume seda. See on tegelikult väga lihtne ja loogiline.

Kõigel on universumis oma erinevad omadused. Seega kui valime, mida süüa, siis loomulikult peaksime eelistama neid toite, mis tekitavad meile vähem takistusi ja soodustavada meie edasi arengut. Vaid siis meid ei seo ega tõmba alla väga rasked magnetväljad.

Loengust “Bioloogiline seos toidu magnetväljaga”
Uudiste Ajakirjast nr 151, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Kaohsiung, Formosa • 10. jaanuar 1990
(algselt hiina keeles) Video nr 109