Olla erapooletu ei tähenda, et peaksite muutuma kiviks või puukujuks. See tähendab, et teete seda, mida tegema peate, samas see pole teile tähtis. Kui te ei pea seda tegema, või kui te ei saa seda teha, siis sellest pole midagi. Kui peate midagi tegema, siis teete selle ära ja unustate seejärel kogu loo. Te ei hakka ennast tapma mõne isikliku tagasilöögi, ega maailma probleemide pärast. Püüdke lahendada oma probleem nii hästi kui sel hetkel suudate. Võibolla homme näeksite kõike juba uues valguses ja käituksite teisiti, ent täna näete seda nii ja tegutsete vastavalt. Sellisel juhul pole teil millestki üleliia kahju ja te unustate selle ära. Vahel me muidugi oleme kurvad, või õnnelikud, või hoopis stressis jne. Vahe on aga selles, et see läheb ruttu meelest. Me saame kõigest ruttu üle.

Te muutute aja möödudes järjest erapooletumaks. Nii et isegi siis kui vahel olete vihane või nutate, tunnete, et tegelikult olete sellest tundest eraldatud. Te lasete tunnetel ennast näidata, samas aga olete nendest eraldatud. Sügaval oma südames teate, et see pole midagi. Ma võin nutta, kuid ma võin ka nutmise lõpeta. Ja miks ma peaksin lõpetama? Miks peaksin pingutama selle nimel, et seda lõpetada? Kui peate lõpetama, siis lõpetate. Kui tahate nutta, siis nutate. Te valitsete seda tunnet. Erapooletu olla tähendab, et võite näha ennast nutmas, kuid te ei lase sellel tundel ennast täielikult haarata. Te jätate ennast rahule. Te ei jää igaveseks nutma. Nutke ära ja liikuge edasi.

Loengust “Erapooletuse tegelik tähendus”
Uudiste Ajakirjast nr 89, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Rahvusvaheline 4-päevane retriit Washington D.C.s, USA • 25. detsember 1997
(algselt inglise keeles)