![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
|||
Õpetused
![]() |
||||||||||
Abielu |
Iseenda tunnetus piirab kõike. Piiritut ei saa tajuda olles ise piiratud. Selles on loogika. Selleks, et saada piirituks peame harjutama “enda-kaotamist”. Me peame harjutama ennast tajuma seda alati meie juures olevat Jumala väge. Peame jätma endale iga päev natuke aega, et selle “Sõnaga” ühendust saada. Kui
tahate leida Jumalat, siis tegelikult mul pole teile palju õpetada
peale selle, kuidas olla tasa ja millal on parim aeg Temaga kohtumiseks.
Me võime Temaga kohtuda iga päev ning siis mingil teatud ajal
Ta tuleb. Me harjume Temaga nii ära, et Ta ilmutab ennast kõikjal,
igal ajal, igal tunnil. Ja kui oleme Temaga nii harjunud, siis
teised näevad Teda meis või meie lähedal. See on nii hea. Siis
see niinimetatud Jumala vägi voolab meist välja kui ookean või
kui oja, tuues kasu igaühele, kellega kokku puutume.
Uudiste
Ajakirjast nr 63, Tarkusepärlid K: Kuidas ma saaksin üle hirmust lasta vabaks oma mina, et muutuksin isetuks ja vabaneksin egost? M:
Ma ei mäleta, kuidas ma sellega hakkama sain. Kui oled ühenduses
Jumalaga, sulad Temaga üheks, siis see juhtub iseenesest. Sul
pole enam mina, see läheb hästi aeglaselt minema. Nii see on.
Ma ei tegele selliste asjadega, see on keeruline. Lase Jumalal
sellega tegeleda, sest "mina" on väga suur. Kui harjutad
seda meetodit, muutub su mina järjest väiksemaks, samas kui sina
ise muutud järjest suurepärasemaks. Mida väiksemaks muutud, seda
suurepärasem sa oled. Selline on Jumala paradoks, millest me ei
peagi aru saama. Loengust
“Mis
on tegelik meditatsioon” K: Mida peaksin tegema, et oma egot vähendada? M: Jätka mediteerimist. Mida rohkem mediteerid, seda enam võid endale öelda: “Nii pole õige- kontrolli ennast!” Ära anna kogu aeg oma ego soovidele järele, sest nii lihtne on oma vigades kedagi teist süüdistada. Nii lihtne on kõige peale vihastada ning oma soovidele ja ihadele järgi anda. See on väga lihtne. Püüa oma harjumusi muuta ja piirata. K: Aga vahel olen juba sellises olukorras, kus olen midagi teinud enne kui taipan, et tegelikult tegin vea? M:
Ma mõistan. Siis järgmine kord, sarnases olukorras, tead juba,
mida teha. Just nii õpidki. Sa õpid omaenda vigadest. Anna endale
andeks ja võta oma vigadest õppust. Sest kui teed sama asju kogu
aeg uuesti ja uuesti, teades et see on vale, ikkagi jätkates samamoodi,
siis hiljem sa ei suuda seda enam muuta. See muutub harjumuseks,
millele sa automaatselt reageerid. Kui lased endal halb olla,
või hellitad ennast üleliia, oled hiljem suures hädas.
Loengust
“Kuidas
egot vähendada” Selleks,
et tappa oma ego, peame saama üheks Jumalaga. Kui oleme üks Jumalaga,
siis kaotame iseenda. Nii lihtne see ongi.
Uudiste
Ajakirjast nr 110, Aforismid Ego on kohutav. See, mille pärast peaksime võitlema, mida peaksime kritiseerima, mille pärast peaksime olema valvel…see on ego, mitte keegi teine inimene. Sellest juba piisab kui hoolitseme iseenda eest ja valitseme oma tujusid, halbu harjumusi ja igasuguseid ego trikke. Rääkimata sellest, et jätta oma ego valveta ja minna ning rünnata naaberriike. Kui teate, et teil pole piisavalt sõjaväge, et kaitsta isegi oma riiki, siis ärge rünnake teiste valdusi. Selles on meie probleem. See on nagu sõjastrateegia. Me kasutame oma kaitset vaid juhul, kui meid rünnatakse. Muidu meil mingit vajadust kulutada nii palju raha sõjaväe peale. Teiseks, kui meie kaitse pole piisavalt hea, siis on parem kui me teist riiki ei ründaks, sest see tähendaks enesetappu. Kuid see ongi see, mida me kogu aeg teeme. Me ei valva omaenda riiki, oma viit meelt, mis on meie surmavaenlased. Me ei valva iseennast. Meil pole kontrolli oma mõistuse ega kõne üle. Jälgige
näiteks teisi inimesi. Kui keegi on tõesti halb, siis te võtate
endale kõik ta halvad omadused, sest te pöörate sellele tähelepanu.
Justnagu siis kui saate midagi, kuidas te muidu teaksite, mis
asi see on, enne kui olete seda proovinud? Kui avate ukse ja palute
viiel inimesel sisse tulla, siis peate nendega suhtlema. Kui nad
on väljas, siis te ei märka neid, te ei palu neid sisse. Nad ei
tule teie majja. Kas pole nii?
Loengust
“Ülim
sõjaline strateegia” Paljud inimesed tegelevad vaimsusega, ent vaid vähesed jõuavad tõeni. Või nad saavutavad poole, ühe kolmandiku, kaks kolmandikku, kuid mitte kogu tõde. See tuleb sellest, et nad ei suuda oma maiseid soove ja harjumusi kontrollida. Meie
vaimse praktika suurimaks takistuseks on meie endi maised harjumused
ja ego. Igaüks tahab olla boss ja arvab, et meil on õigus, ega
kuula kedagi teist.
Loengust
“Ülim sõjaline strateegia” K: Ma nägin ühes teie videos mainiti kuulsat Ameerika filosoofi Emersoni. Ta oli öelnud: “Siin maailmas on väga raske saavutada Jumalikkust.” Ma ei mõista, kas see on vasturääkiv sellega, mida teie räägite? M: Ei! K: Te ütlesite: “Laske Jumalal kõike teha”, ja “laske Jumalal meie jaoks kõike läbi meie teha.” Kuidas seda mõista? Tänan teid. M: Ta ütles “raske”, mitte “võimatu”. Loomulikult et Jumalani on raske jõuda. Sellepärast vajamegi meistri suunamist ja meistri väe õnnistusi. Ja seejärel peaksime laskma Jumalal meid õnnistada ja meid juhtida, ning teha kõike läbi meie, selle asemel, et teeme kõike egoga. Kõik, mida olin öelnud, oli õige. Siin pole midagi vasturääkivat. Te saite lihtsalt teisiti aru. Emerson ütles: “Suur koorem langeks meie õlgadelt, kui laseksime Jumalal universumit juhtida.” Enamus meist juhib ise universumit. Me muretseme nii paljude asjade pärast ja me ei looda Jumala väe peale. Me väsitame ennast ära ilma, et kuhugile jõuaksime. Nii et kui teeme midagi nii hästi kui suudame ja jätame tulemuse Jumala hoolde, siis me ei saa nii palju haiget, me pole siis nii pettunud, ega väsinud. Emerson pidas seda silmas. Olete selle vastusega rahul? K: Ma ei saa ikka aru. Olen kogu aeg ettekujutanud, et mida kõike Jumal peaks tegema. Aga mul on ikka mu probleemid ja olukord pole kergemaks läinud. Ma eeldan, et Jumal peaks mind aitama. M: See ei ole nii, et sa eeldad, sa ju dikteerid Jumalale, mida teha. Ja Ta ei kuula. Takistused ja probleemid on sulle selleks, et need ületaksid. Jumal dikteerib selle, mis lõpuks välja tuleb. Püüa anda endast alati parim, midagi vastu lootmata. See on õige suhtumine. Kui ütled: “Jumal, ma panen siia sada dollarit ja tahan homseks saada tuhat dollarit.” Nii ei lähe. Sa tahad liiga palju. Tavaliselt me teeme midagi, eeldades konkreetset tulemust. Kui aga tulemus pole see, mida ootasime, siis pettume. Võib-olla see on meile hoopis hea. Võib-olla kolmas variant on parem kui esimene ja teine, mida algselt lootsime. Me ei tea. Me peaksime andma endast parima, meie teadvus on siis rahulik ja võime öelda: “Hästi, tegin kõik, mis suutsin.” Ja juhul kui sa pole tulemusega rahul, olgu sellega nagu on. Nii sa ei tunne endal survet. Sa ei tunne ennast kurnatuna. Sa ei saa siis haiget. Võid ka haiget saada, kuid lõpuks mõistad, et kõik, mis juhtub, on sinu jaoks vaid hea. Ma
olen rääkinud palju lugusid Jumala tahtele alistumisest. Kas te
seda India lugu mäletate? Sõja ajal, kui käis pommitamine, otsis
üks mees ühest majast varjualust. Aga maja peremees koos ülejäänud
pereliikmetega viskasid ta tänavale tagasi. Nad ei lubanud tal
sinna jääda. Mees süüdistas Jumalat, et miks Ta teda ei kaitse.
Kuid niipea kui ta majast välja visati, kukkus maja peale pomm
ja maja lendas õhku. Maja ees olnud mees oli ainus, kes ellu jäi.
Seega me ei tea kunagi, mis on meile hea. Parim on kui anname
endast parima ja võtame vastu kõik, mis meie teele tuleb. Siis
on teie südames rahu ja teate, et olete proovinud oma tugevust
ja tarkust.
Uudiste
Ajakirjast nr 90, Valitud küsimusd ja vastused K: Vahel ma mõtlen sellele, et justkui kardan tööalaselt edukaks saada. Kardan, et mu ego kasvab siis liiga suureks. Kui teha mingit tööd ja saavutada materiaalne edu, ma arvan, et muutun siis üha materialistlikumaks ka töö suhtes. Ja seoses eduga kasvab ka mu ego. M: Ma ei ole selles kindel. Edukas olemine ja millegagi valmis saamine võib meile pakkuda suurt rõõmu. Sel pole egoga midagi pistmist. Näiteks kunstnik võib pimedas koopas nikerdada midagi täiesti omaette iseendale ning sellel pole egoga mingit seost. Mitte keegi ei lähe sinna, ega plaksuta talle, ega räägi sellest kui edukas ta on. Ta on lihtsalt õnnelik selle üle, et töö sai valmis just nii nagu ta seda tahtis. Me oleme loojad. Kui saame midagi valmis, mille ise oleme loonud, tunneme ennast hästi. Isegi kui selle taga on ego, sellest pole midagi, sest see pole halb ego. Ego on halb vaid siis kui see teeb kellegile haiget, kui see seab piirangud su vaimsele praktikale ja takistab su edasiarengut, või kui see takistab kellegi teise edasi liikumist, sest sa edened nende arvelt. Nii et ego on vaid üks sõna. Tähtis on, kuidas seda kasutame. See on viimane, millest enne surma lahti laseme ja see on hea. Ent enne seda peame selleks, et tööd teha, pisut korda pidama. Ilma selle nn egota ei taha me isegi süüa, ega siin istuda. Mida te siin teete? Tahate saada Buddhaks? Ka see tuleb egost. Teil peab olema mingi motivatsioon, mis nn kardina taga tõukab teid tegema asju, mida parasjagu teete. Kui
anname egole täielikult järgi, siis see haarab meid täielikult.
Siis muutute kõrgiks, ükskõikseks ja lasete ennast kaasa haarata
kõigel sellel ümbritseval melul, hiilgusel ja illusoorsel aupaistel.
See on juba halb. Tegelikult see nn ego on kui küte autole, kui
muda lootosele ja kui väetis roosile. Me ei saaks ilma selleta
hakkama. Loengust
“Ego heas mõttes on vajalik” K: Kuidas küll teada kõigi meie tegude tegelikku motiivi? Pean silmas, kuidas teha vahet, kas teeme midagi selleks, et tõestada oma oskusi, või egost lähtuvalt? M: Me teame ju mida teeme, onju? Sa tead, milleks sa midagi teed. Sa tunned seda koheselt. Ja isegi kui sa alguses seda ei taipa, võid ennast hiljem kontrollida ja siis näed, miks sa nii käitud. Kui teed midagi lähtuvalt egost, siis kontrolli ennast. Pööra ümber ja ole isetum. Tõenäoliselt alguses me paljudel juhtudel ei tea, milleks midagi teeme. Meil on vaid eesmärk olla parim. Ent niipea kui peaks selguma, et konkureerime kellegagi, tuletame endale koheselt meelde: ”Oo, ei! Ma ei tohiks niimoodi mõelda ega tunda. Peaksin sellesse olikorda hoopis teisiti suhtuma. See on mulle suur au ja ühtlasi võimalus, et saan teisi isetult teenida.” Sel moel on palju üllam. Kohe kui adume, et meie käitumine ja kavatsused pole piisavalt üllad, kontrollime ennast ja muudame oma suhtumist. Me teeme seda sama, mida ennist tegime, ent meie suhtumine peaks muutuma. Isegi kui alguses meil polnud üllast kavatsust, võime millegi keskel oma suhtumist muuta. Mõnikord
see on raske, sest vahel me petame iseennast. Mõistus petab meid.
Me mõtleme: “Oo, ma tahan inimkonda teenida, jne.” Sageli aga
teenime teisi lähtuvalt omaenda huvidest. Kui ennast mõnda aega
jälgime ja suuname, muutume mõistlikumaks oma suhtumises ja motiivides.
Meie isetu loomus tuleb siis esile. Kui ka vahel peaksimegi midagi
egost lähtuvalt tegema, pole sellest midagi. Andke endale andeks.
Vähemalt keegi teine saab kasu meie tegudest. Siis see on okei.
Teadmine, et meil on head kavatsused, aitab meid ennast. Siis
teame, et oleme teel muutumaks paremaks inimeseks.
Loengust
“Mida teha, et me kavatsused oleksid isetud” Olla
iseenda meister, võita iseenda nõrkusi, egot ja halbu kalduvusi,
Uudiste
Ajakirjast nr 143, Aforismid |
Ahimsa Piiblilood |
||||||||
|