*Jumal annab meile lapsed, seeläbi tuletades meile meelde, et käituksime kui õpetajad. Me peame täiustama isennast, sest laps ootab, et te teda aitaksite ja suunaksite. Jumal usaldab lapse, uue hinge, teie kätesse, eeldades et te hoolitsete tema eest ja olete talle eeskujuks. Nii et lõpetage ära see kurtmine, et teil on lapsed! Nad on teile õppetunniks, et õpiksite olema õpetaja.

*Jumal annab meile lapsed, et treenida meie soikku vajunud annet olla õpetaja. Kui teil on laps, siis te peate kõike teadma. Mida laiem on teie silmaring, seda targemaks kasvab teie laps ning seda selgemad on ta väljavaated elule. Enamus lapsevanemaid on piiratud silmaringiga. Nad ise pole stabiilsed, ega tea, mis suunas liikuda. Nad on moraalselt ebakindlad ja mitte piisavalt targad. Seepärast täiskasvanuks saanuna avastamegi, et oleme kõiges nii ebakindlad. Seepärast on kogu maailm nii ebakindel, igaüks võitleb vaid omaenda heaolu ja kuulsuse nimel, praktiliselt ilma mõtlemata. Ei mõisteta, et vaid vaimne toit suudab pakkuda meile täielikku rahuldust. Kõik on ikka veel ahned ja põhja vajumas, sest mitte millegagi ei olda rahul. Ei olda rahul ei kõrgeima positsiooni, ega kõrgeima heaoluga. See kõik tuleb sellest, et inimesed ei ole kogenud elu tegelikku tuuma. Nüüd aga, kui meie, täiskasvanud, harjutaksime rohkem vaimsust, päriselt ja saaksime õigel moel ühenduse oma sisemise loomusega, mõistaksime, mis on vale ja mis õige, siis meie lapsed kasvaksid üles suurepärastes tingimustes. Kui kogu rahvas tegeleks vaimsusega, siis kõigist lastest saaksid pühakud, seda juba lapsest saati. Siis kogu maailmas valitseks rahu ja poleks mingit vajadust relvade järele. Kõik areneks viljakalt ja loomulikult.

*Vanemad on esimesed, kõige tähtsamad õpetajad. Nad kasvatavad lapsi väga väikesest peale. Kõige tähtsamad on just need esimesed aastad. Seepärast vanemad ongi oma lastele kõige paremad õpetajad. Kui lapsi ei suunata siis õigele teele, kuidas teha seda siis hiljem? Nad on siis reisinud juba nii kaugele, liiga kaugele, et neid tagasi tõmmata. Seepärast on väga tähtis, et me teaksime, mis teed mööda käime, enne kui hakkame oma lapsi õpetama. See, mida te neile õpetate, need raamatud, mida neile loete, sõbrad, keda neile soovitate ja need tingimused, mida nende arenguks ja kasvamiseks loote, see kõik tuleb kunagi hiljem ilmsiks, kui laps kasvab suuremaks. Lapsed on sündinud kandes eelmiste elude geene. Kui te ei aita tal juba lapsepõlves ennast parandada, suunates teda parema tuleviku suunas, siis hiljem ta käitub vastavalt oma eelmisele elule. Ta saab siis olema samasugune nagu ta oli eelmises elus. Pole tähtsust kui sadu kordi ta on varem sündinud, ta jääb samasuguseks, või muutub isegi halvemaks. Sest tal on halvad geenid, ta tõmbab ligi halbu tegusid ja seetõttu muutub aina halvemaks.

*Mõnikord pakuvad just televiisoris näidatud saated väga väärtusliku materjali laste õpetamiseks. Ent enne seda kui mõnda multifilmi oma lastele näitate, vaadake seda ka ise ja saage selle sisust aru, juhuks kui peaksite seda hiljem lastele lahti seletama. Ärge arvake, et lapsed ei saa aru. Kui seletate selle sisu neile lahti, siis nad saavad sellest aru küll. Ma olen mänginud paljude lastega ja märganud, et nad on nagu täiskasvanud. Ma pean lastest väga lugu. Mõnikord olen nii šhokeeritud, et ei julgegi neid tavalisel moel kohelda. Nad on väga targad, üllatades sageli isegi täiskasvanuid. See tuletab meile meelde, et ka neil on hing, ka neis on Buddha loomus. Me ei tohiks kunagi mõtlematult vihjata sellele, et nad on vaid lapsed. Muidugi iga laps on erinev. Ent siiski, kui me teaksime, kuidas neid kasvatada, siis nad kõik käituksid väga hästi. Vastupidisel juhul nad märkavad meie nõrkusi ja hakkavad halvasti käituma. Kui see korra muutub harjumuseks, siis on väga raske neid ümberkasvatada. Kui te ei kasvatada neid hästi, ega suuna õigele teele veel siis, kui nad on alles väikesed, siis hiljem on seda viga väga raske muuta. Nii et harige neid ja näidake neile püha ja õiget teed.

Loengust “Olge oma lastele õpetajaks”
Uudiste Ajakirjast nr 98, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Hsihu keskus, Formosa • 9 oktoober 1994
(algselt hiina keeles)

*Väikesed lapsed ei nõua palju. Nad on õnnelikud nii kaua, kuni pöörame neile tähelepanu ja tegeleme nendega. Nad ei vaja iga päev uut mänguasja. Nad mängivad mänguasjadega sellepärast, et keegi teine ei mängi nendega.

*Leidke võimalusi, kuidas teie lapsed saaksid mängida. See ei tähenda seda, et peaksite neile kogu aeg uusi kalleid mänguasju ostma. Vastupidi, kui te tegelete ise oma lastega, siis nende IQ paraneb, nad arenevad edasi, muutuvad targemaks, elavamaks ja hoolivamaks. Ning nad mõistavad ka oma varemate tööd paremini. Teil on hiljem palju lihtsam nendega suhelda. Ükskõik mida te siis ütlete, nad saavad teie pingutustest aru.

*Ükskõik, mida nad ka teevad, laske neil harjutada teiste inimeste teenimist.

*Mida rohkem te oma elu lastega jagate, seda selgemini on näha kui õnnelikud nad on saades kord suureks. Asi pole selles, et kuhjates neid mänguasjadega üle teete neid õnnelikuks. Nad on õnnelikud siis kui teie ise nendega mängite. Loomulikult et neile meeldivad ka mänguasjad, ent need ei asenda vanemate armastust. Kui mängite iga päev oma lastega, räägite nendega, seletate neile asju lahti, siis nad muutuvad väga targaks ja moodustavad vanematega ühtse terviku. Suureks saanuna on need lapsed oma vanematele sõbrad, sest nad on kogu aeg koos olnud. Nad teavad kõike, mida teie teete. Piisab vaid kui mainite midagi ja nad saavad kohe aru. Pole mingit vajadust oodata nii kaua, kuni nad suureks kasvavad, sest siis on väga raske neile midagi seletada. Nad on selleks ajaks juba harjutunud sellise suhtlustiiliga, kus neile visatakse vaid mänguasju.

Loengust “Olge oma lastele õpetajaks”
Uudiste Ajakirjast nr 98, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Phnom Penh, Kambodža • 27 märts 1996
(algselt hiina keeles)

K: Praegusel ajal on maailmas nii palju kuritegevust, nii palju vägivalda. Mida me saaksime teha, et väärtustada iseennast ja inimelusid, et me ei tapaks enam üksteist, et me poleks nii vägivaldsed ja julmad teineteise suhtes?

M: Jagage armastuse sõnumit. Liikuge alati headuse suunas. Parem on kui ütlete lastele: ”Kallis, sa…” Öelge seda positiivse alatooniga, mitte nii nagu tavaliselt kipume ütlema. Näiteks, me ütleme: ”Ära ole nii räpane, ” kuid selle asemel võiksime öelda, ”kallis, hoia end puhtana.” Ja sõna ”puhas” jääb lastele meelde sõna ”räpane” asemel. Sõnadel ”tee” või ”ära tee” pole suurt tähtsust. Lause sisu omab tähtsust. Enamus inimesi ütlevad: “Ära ole nii räpane,” “Ära ole nii julm,” või “Ära ole nii vastik,” ja nii edasi. Selle asemel öelge parem: ”Ole kena, ole õrn, ole lahke, ole kombeks.” Ja kui kõik muu on läinud, siis vaid lause põhiolemas jääb alles. Me ütleme alati lastele: ”Sa oled nii must,” ”Ära jää kauaks üles.” Öelge aga: ”Mine varakult voodisse.” Ma ise teen ka seda sama viga, ma õpin samamoodi.

Loengust “Kallis, mine varakult voodisee!”
Uudiste Ajakirjast nr 53, Valitud küsimused ja vastused
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Quan Yin´i restoran, Houston, Texas, USA • 14 november 1993
(algselt inglise keeles)