Meil, inimestel, on kahesugused teadmised – üks on see, mille omandame tänu õppimisele, ja teine on see, mis meil on loomulikult. Õpitud tarkust nimetame intelligentsuseks, teadmisteks või mäluks. See tähendab, et me kogume ja õpimine midagi, mis on teiste poolt juba varem avastatud. Teist tüüpi teadmised on meil juba sünnist saadik olemas ja me nimetame seda „kaasasündinud tarkuseks.“ Enamus inimesi töötab kõvasti selle nimel, et esimest tüüpi tarkust omandada - nad koguvad kõige kohta informatsiooni ja arendavad oma mälu. See on väga hea ja väärib vaid julgustust. Kui me ei teaks, mis maailmas toimub, siis me ei mõistaks kui edasi arenenud see on. Nii jääme ülejäänud tsiviliseeritud maailmast maha ja meil saab olema raskusi teistega suhtlemisel. Teisalt aga, me ei tohiks unustusse jätta oma kaasasündinud tarkust. Enamus inimesi ei pööra sellele mingit tähelepanu ja mõnikord see läheb neile ka nende maised teadmised maksma.

Mõnikord kirjutatakse ajalehes või näidatakse televiisoris mõnda saadet, milles räägitakse mõnest teaduslikust uurimusest. Näiteks hiljuti räägiti ühest meditatsiooni käsitlevast uurimusest Euroopa ja Ameerika tudengitega. Nad õppisid selgeks väga tavalised, oma olemuselt lihtsad meditatsioonimeetodid. Neil polnud vaja tulemuste nimel eriti pingutama. Sellest piisas kui nad mediteerisid iga päev umbes kakskümmend minutit ja said juba vapustavaid tulemusi. Uurimuse tulemustest olid näha suured erinevused nende intelligentsuses, reaktsioonis ja asjade meeldejätmise võimes enne ja pärast meditatsiooniga tegelema hakkamist. Enne meditatsiooni harjutamist oli nende reaktsioonivõime aeglasem, mälu polnud väga hea ja nad olid vähem intelligentsed. Muutused olid väga selgelt eristatavad. Nüüd nad reageerivad palju kiiremini, neil on palju parem mälu ja nad on väga intelligentsed. Nad suudavad nüüd õppida palju kiiremini kui ennem.

Millest selline erinevus? See tuleb sellest, et kui me mediteerime, siis saame ühenduse selle meis alati olemas olnud kaasasündinud tarkusega. Kui ühendus on korra juba loodud, siis see kaasasündinud tarkus toetab meid, äratab ellu kaua unustuses olnud teadmised ja laseb meil edasi arendada seda väge või neid instinkte, mis on meile alati kuulunud. Me oleme kuulnud teadlaste avastusest, et enamus inimesi kasutab vaid väga väikest osa oma ajust. Ja isegi siis oleme võimelised ehitama lennukeid, reisima kosmoseraketiga Kuule, käima Marsil jne. Me oleme juba avastanud nii paljud universumi müsteeriumid. Kujutage siis ette, mida kõike saaksime teha, kui kasutaksime oma aju täies mahus!

Miks need tudengid muutusid peale meditatsiooni õppimist intelligentsemaks? Sest nad pääsesid ligi oma aju funktsioonidele. Võimalik et läbi meditatsiooni oleme suutelised kasutama oma ajus peidus olnud varjatud funktsioone, teadmisi ja intelligentsust. Ma ise olen märganud, et mõnikord kui mul on liiga palju probleeme, siis kõik, mida tegema pean on vaid vaikselt natukeseks maha istuma ning vastus probleemile tuleb ise. Ka seda nimetatakse meditatsiooniks. Selles pole midagi esoteerilist. Meditatsioon või mõtisklemine tähendab seda, et me peaksime maha rahunema, keskenduma, püüdma mitte mõelda teistele asjadele ja keskenduma vaid ühele asjale. Seda nimetatakse meditatsiooniks või mõtiskluseks. Tavaline meditatsioon või mõistusega keskendumine on natuke erinev sihipärasest mediteerimisest. Mõnikord kui meid vaevab mõni probleem ja me rahustame oma meeled ning keskendume sellele probleemile, siis õige pea tuleb vastus. Vahel, hilja õhtul voodis olles, äkitselt sähvatab meil peas vastus probleemile, mis meid terve päeva saatis. See on keskendumise tulemus.

Kui saavutame nii häid tulemusi pelgalt istudes maha ja rahustades mõneks ajaks oma meeled, kujutage siis ette, mida kõike suudaksime teha, kui teeksime seda kindla eesmärgiga. Jättes iga päeva enda jaoks vabaks teatud aja, siis nii suudaksime lahendada palju suuremaid probleeme. Selles pole midagi võimatut ega ebaloogilist. Selles pole midagi petliku ega eksitavat. Samuti, ma ei propageeri midagi müstilist. Vastupidi, see on väga loogiline ja teaduslik. Me elame teaduse ajastul, mil inimesed on väga kõrgelt arenenud.

Tuhandeid või kümneid tuhandeid aastaid tagasi oli inimrass oma arengus veel väga mahajäänud ja väga madala intelligentsusega, ent ikkagi oli neid, kes saavutasid täieliku valgustumise, või kellest said suured pühakud. Näiteks omal ajal Jeesus Kristus šhokeeris maailma. Kujutage siis ette, mis juhtuks tänapäeval. Selliseid inimesi peaks rohkem olema ja neid ongi. Praegusel ajastul elab palju valgustunud olendeid, neid on palju rohkem kui kunagi varem! Esiteks meie, inimesed, oleme teinud läbi palju teste ja katsumusi ja läbi selle loodusliku valiku protsessi muutunud palju intelligentsemaks ja nüüd suudame palju kiiremini reageerida. Teiseks, tänapäeval oleme teaduslikult palju edasi arenenumad ja meil on ligipääs kiirele transpordile ja sideühendusele. Käesolev ajastu annab meile palju lootust ja on väga soodne vaimsuse harjutamiseks. Materiaalselt oleme vabad asjade tahtmistest ning vaimselt oleme väga lõõgastunud.

Loengust “Teadmised ja tarkus”
Uudiste Ajakirjast nr 110, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Hong Kong • 22. september 1989
(algselt hiina keeles)

Teemantite, rubiinide, kulla ja mille iganes väärtus seisneb selles, mille meie oleme neile andnud. Ent see pole nende tegelik väärtus. Kujutage ette, et olete kõrbes, ilma veeta ja teie kaamlitel pole enam midagi süüa-juua. Kas saate siis teemandeid süüa? On neil siis teie jaoks mingit väärtust? Ei, te sureksite teemantite kõrval; need on liikumatud. Neist pole teile vähimatki kasu. Nii et igasugune materiaalne väärtus siinses maailmas tuleneb vaid sellest, mille meie ise asjadele oleme andnud. Sest tegelikult siin pole midagi väärtuslikku.

Te näete isegi, mõned mehed armastavad oma naist nii väga, et on tema nimel valmis surema, või isegi tapma, samas kui naabrimees ei näe selles naises midagi. Kui see naine lähekski naabrimehe majja, siis naaber viskaks ta sealt välja. Ta oleks üllatunud, et mida see naine sealt tahab. Ta pole temast üldse huvitatud, sest neil pole midagi ühist. Sellel naisel on karma teise mehega, sellega, kes on valmis tema nimel tapma. Nii et kõik on omavahel karma läbi seotud, või siis läbi selle väärtuse, mille asjadele või mõnele inimesele anname.

Siinsel maailmal polegi tegelikku väärtust; kuna me aga elame siin, siis võtame selle omaks. Me aktsepteerime, kuigi samas peame olema teadlikud, et ei klammerduks nende kaduvate, tegelikult tähtsusetute asjade külge. Peame mõistma kõigi väärtuste algust, et oskaksime neid kasutada, ent samas ei tunneks ennast nende külge seotuna. See on põhjuseks, miks peaksime püüdlema vaimse tarkuse poole. Me peame seda teadma, et saaksime ennast kõigest vabastada – materiaalsest seotusest, kiindumusest kire vastu, isegi kiindumusest füüsilise armastuse vastu.

Loengust “Kaduvad väärtuslikud asjad”
Uudiste Ajakirjast nr 59, Tarkusepärlid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
Hsihu keskus, Formosa • 17. veebruar 1996
(algselt inglise keeles)

Milleks vaimsust harjutada? Sest me muutume siis targemaks, meie mõistus avaneb vaimsusele ja laseb meil näha asju nii nagu need tegelikult on. Tõde hoomates me ei mõista asju enam vääriti, me ei lase kujutlusel ennast petta, ega eelarvamustel ennast mõjutada.

Uudiste Ajakirjast nr 92, Aforismid
Kõnelejaks Kõrgeim Meister Ching Hai
(algselt hiina keeles)